鸡枞菌长在什么地方

Antverpen
Antwerpen (alam.)
Anvers (franc.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Bel'gii
El?jiden lugu (2023)	536,079 ristitud
Pind	208,22 km2
P?mez'	Els van Dusburg (uhoku 2025—, Elisabeth "Els" van Doesburg)
Telefonkod	+32-(0)3
Aigv?	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

百度 ”周军说。

Lidnan kart (2009)

Antverpen (alam.: Antwerpen [?ɑnt???rp?(n)], franc.: Anvers [ɑ?v??s]) om Bel'gijan lidn da municipalitet valdkundan pohjoi?es, Flandrii-regionas. Se om valdkundan kahtenz' lidn el?jiden lugun m?dhe, Antverpen-agjan administrativine keskuz, Evropan kahtenz' surtte meriport. Oficialine kel' om alaman kel'.

Istorii

El?ndpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal vai sen m?hemba. Oli kuldan tondsijaks Amerikasp?i 16. voz'sadal. Vl 1920 lidn vastsi Kezaolimpiadan v?ndoid.

Antverpen ?ingotase meriportal, himi?el tegimi?tol, diamantoiden ümbriradmi?el i torguindal. Valdkundan kahtenz' surtte Antverpen Pohjoine-sortiruindraudtestancii (Antwerpen-Noord) radab lidnas.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2012 kartal

Lidn sijadase agjan p?ivlaskmas, ?el'd-jogen muugotil randoil, kahesa metrad ü.m.t. keskm?i?el korktusel.

Matkad Alamaiden r?unhasai om vi?to?tkümne kilometrad pohjoi?he, Brüssel'-p?lidnhasai om nell'kümne kilometrad suvhe.

Klimat om ven valdmeren, l?m?n Gol'fstrim-joksmusen valatoitusenke, viluhk tal'v om pil'vekaz. Voden keskm?ine l?muz om +11,1 C°, kezakun-elokun +16,9..+18,9 C°, tal'vkun-uhokun +4,0..+4,6 C°. Ekstremumad oma ?18,5 C° (viluku, uhoku) i +40,4 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +1,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,3 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 853 mm vodes, l?z tazom?ras kuidme, enamba kezakus-sügüz'kus (76..84 mm kus) i kül'mkus-tal'vkus (81..91 mm kus), v?hemba sulakus (43 mm).

Tobmuz

Lidnan rajoniden kart (2015), r?unad vll 1983?2018

Antverpenan municipaline suim kogoneb 55 ühtnijasp?i. Lidn jagase kümneks nimitadud rajonaks (alam.: district), kaik ned oliba eri?ik? municipalitetoik? en??es (tobj pala vhesai 1983). Antverpen-rajon om kaiki? suremb pindan i ristiti?ton lugun m?dhe.

Lidnan tobmuden p?mez' om burgomistr (alam.: Burgemeester Antwerpen). Edeli?ed lidnan p?mehed oma Bart de Vever (Bart De Wever, viluku 2013 — uhoku 2025), Patrik Janssens (Patrick Janssens, heinku 2003 — tal'vku 2012).

El?jad

Vn 2018 zavodindas lidnan el?jiden lugu oli 523 248 ristitud. Kaiki? suremb lidnan ristiti?t om nügüd'. Kaik 1,23 mln el?jid om ezilidnoidenke (2023), se om valdkundan kahtenz' surtte lidnaglomeracii Brüsselin j?l'ghe.

Antverpenan universitet (alam.: Universiteit Antwerpen, l?z 20 tuhad ül?openikoid) om s?tud vl 2003 koumen universitetan ühti?tusel. Sen kuz' kampusad sijadasoi? lidnadme.

Transport

Avtobusad i tramvaid (14 jonod) oma kundali?eks transportaks lidnas. Akvabusad ühtenzoittas lidnan keskust ezilidnoidenke. Koume transporttonnelid oma saudud ?el'dan al: Vaasland (Waasland, 1934), Kennedi (Kennedy, 1967) i Lifken?uk (Liefkenshoektunnel, 1991).

Rahvahidenkeskeine civiline Antverpen-lendimport (ANR / EBAW, 306 tuh. passa?iroid vl 2019) om saudud vides kilometras suvhe lidnasp?i. Se om pen', k?vutase biznesan lendusiden t?ht (London) i sezoni?iden ?arterreisiden t?ht Keskmeren lebutahoi?e. P?ine lendimport lidnan t?ht sijadase l?z Brüssel'-lidnad 45 kilometras.

Galerei

• 
  Lidnan tobmuden sauvuz (2006), sen kell?uhunduz mülüb Mail'man j?l'gushe vsp?i 1999
• 
  Keskaigaine Sten-zamk (2007)
• 
  Antverpenan Jumalanmaman p?jumalanpert' (riman katoline), vn 2018 n?gu
• 
  Himi?ed tegimed meriportas vl 2005
• 
  ?omamahtoine Muzei jogel (2017, Museum aan de stroom, MAS), om avaitud vl 2011
• 
  Antverpen-Keskuzline-p?raudtestancii vl 2015

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (antwerpen.be). (alam.) (fr.) (saks.) (angl.)