河南商水县交通运输局执法所 深入帮扶一线，建
Flag
|
Valdkundznam
|
| P?lidn | Giteg |
| El?jiden lugu (2018) | 11,844,520[1] ristitud |
| Pind | 27,834 km2 |
| |
| Kel' | rundin, francijan, anglijan |
| Valdkundan p?mez' | Evarist Ndaji?imije (évariste Ndayishimiye) |
| P?ministr | h?n-?o |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | burundin frank (FBu) (BIF) |
| Internet-domen | .bi |
| Telefonkod | +257 |
| Aigv? | UTC+2 |
Burundi, t?uz' oficialine nimi — Burundin Tazovaldkund (rundik?: Repuburika y’Uburundi [u.βu.?ǔ?.ndi], franc.: République du Burundi [bu?undi, by?yndi], angl.: Republic of Burundi [b??r?ndi, b??r?ndi]), om valdkund P?ivnouzmafrikas, üks' kaiki? gollembi?p?i mail'mas. Sen politine p?lidn om Giteg vsp?i 2019, ekonomine p?lidn da kaiki? suremb lidn — Bu?umbur.
Istorii
[vajehta | vajehtada l?htetekst]Vn 1962 heinkun 1. p?iv?l Burundi tedi?toiti ripmatomudes Bel'gijasp?i.
Edeline Konstitucii oli hüv?stadud kaiken rahvahan referendumal vn 2005 uhokus[2]. J?l'gm?ine Konstitucijan reform om tehtud vn 2018 semendkus vn 2017 referenduman satusiden m?dhe, linneb p?ministran radnikuz, prezidentan strok sei?eme vot, monarhijan udessündundan voimudenke.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada l?htetekst]
Burundi om mavaldkundr?unoi? Kongon Demokrati?enke Tazovaldkundanke p?ivlaskmas (r?unoiden piduz — 233 km), Ruandanke (290 km) pohjoi?es, Tanzanijanke p?ivnouzmas da suvip?ivnouzmas (451 km). ühthine r?unoiden piduz — 974 km. Burundi om mererandatoi valdkund.
Valdkund sijadase m?giplatol 1500..2000 m ü.m.t. korktusil. Sen kaiki? korktemb ?okkoim om Heh-m?gi, 2760 m valdmeren pindan p?l. Burundin suvip?ivlaskmaine r?un m?neb Tanganjik-j?rvedme (kend?k om kaiki? madalamb sija valdkundas — 772 m valdmeren pindan p?l), sen 2000 km2 oma burundi?ed.
Klimat om tropine, man enambal palal om 1300..1600 mm sadegid vodes.
Londuseli?ed p?varad oma metallad (nikelin mail'man varan 3..5 %, platin, kuld, vol'fram, vanadii) da fosforitad.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada l?htetekst]
Ohjandusen form om prezidentine tazovaldkund ?jiden partijoiden sistemanke. Valdkundan p?mez' om prezident (franc.: Président de la République du Burundi), h?n-?o om ohjastusen-ki p?mez' da armijan p?k?sknik. Kaik rahvaz vali?eb h?ndast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.
Parlament om kaks'kodine. ül?kodi om Senat (franc.: Sénat du Burundi) 37..54 ühtnijanke (2015 — 43), valitas heid videks vodeks (34 — agjoiden vali?emi?laudkundad valitas hutula?t da tutsila?t üksin, sen li?aks sihe mülüdas kaik en??ed prezidentad, om nai?iden 30-procentine kvot). Alakodi om Nacionaline Suim (fr. L'Assemblée Nationale 127 ühtnijanke vsp?i 2015). Kaik rahvaz vali?eb sen 100 ühtnijad videks vodeks, si? om kvotid: 60 % — hutulai?ed, 40 % — tutsilai?ed, 30 % — nai?ed, muga?o Nacionaline vali?emi?laudkund ezitab kandidatoid rahvahanv?hembusi?p?i ?nestamha.
Burundin parlamentan i prezidentan p?j?rgvali?endad oliba vn 2020 20. p?iv?l semendkud. Edel sid? valitihe prezidentad j?rgkerdan vn 2015 21. p?iv?l heinkud, Pjer Nkurunziza sai 69,41 %, se oli h?nen koumanz' strok. Nkurunziza koli 8. heinkud süd?imen kurosp?i edel tobmuden oigendust, Paskal' Njabenda radoi velgusent?utajaks keskustas. Evarist Ndaji?imije-jenaral k?ndihe prezidentaks vn 2020 kezakun 18. p?iv?sp?i, h?n oti v?gestust vn 2020 prezidentan vali?endoiden ezm?i?es turas 71,45 % satusenke.
Administrativi?-territorialine jagand
[vajehta | vajehtada l?htetekst]Kacu kirjutuz: Burundin administrativi?-territorialine jagand.
Burundi? om sei?emeto?tkümne agjad (provincijad), ned alajagasoi? 117 kommunaks. Kommunad alajagasoi? 2639 kolin:aks (francijaks znamoi?eb ?kukkaz?).
El?jad
[vajehta | vajehtada l?htetekst]Burundi? el?das rundilai?ed (heimod: hutulai?ed — 81 %, tutsilai?ed — 16 %, lingalai?ed — 2 %, tvalai?ed — 1 %), evropalai?ed — l?z 3000, suviazijalai?ed — l?z kaht tuhad. Om ?i emigrantoid susedmaihe (l?z 80 tuh. rist. 2000 vodes). Vl 2012 valdkundan ristiti?t oli 8 749 000 el?jid[3]. Kaiki? suremb valdkundan ristiti?t om nügüd'.
Li?atihe anglijan kel't valdkundan oficiali?eks keleks vl 2014.
Religijan m?dhe (2008): riman katolikad — 62,1 %, protestantad — 23,9 %, islamanuskojad — 2,5 %, toi?ed uskojad — 3,6 %, religijan m?rhapanendata — 7,9 %.
Burundin toi?ed znamasi?ed lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemi?en m?dhe, surembasp?i penembha): Bu?umbur, Mujing, Rujigi.
I?anduz
[vajehta | vajehtada l?htetekst]Burundi om agrarine ma, kaiki? gollembi?p?i mail'mas, ei ole rippundad irdpol'?es torguindasp?i. Mai?anduz om ekonomikan aluseks, sen produktad oma kofe, puvill, nahkad, ?ai, kukuruz, durr, batat, bananad, maniok/tapiok, lehm?nliha, maid. I?anduz ?ingotase vitkos, sen v?ll?d poled oma ristituiden madal opendusenm?r, sur' radotomuz (90 % vl 2023). Kodii?adusiden kümnendez vai?e oli elektrusenke vl 2024. Industrijan p?sarakod oma kebn tegimi?t (sijakatusiden, kengiden i muilan p?stand), tavaroiden ühthekeraduz importiruidud komponentoi?p?i, sauvond, s?mtegimi?t. Finansine voz' zavodi?e 1. vilukud.
Kogosüd?iproduktan palad (2008): mai?anduz 32,9 %, tegimi?t 21,3 %, holiti?iden sfer 45,8 %. Radajiden j?rgenduz sektoroidme (vn 2002 andmused): mai?anduz 89 %, tegimi?t 5,3 %, holiti?iden sfer 4,1 %.
Valdkundan p?eksport om kofe, kuld, ?ai; toine eksport — puvill, nahkad. Importan tavarad oma tegimi?ton produkcii, kivivoin ümbriradmi?en produktad, s?ndtavarad.
Homai?endad
[vajehta | vajehtada l?htetekst]- ↑ Burundin ristiti?ton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Burundin Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
- ↑ World Population Prospects, the 2010 Revision (Andmused mail'man ristiti?tos, vn 2010 revizii). — Esa.un.org. (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada l?htetekst] |
Burundi Vikiaitas |
| Afrikan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Azijas muga?o. |